Dovdomearkkat
Ceahkis 4 lea šaddan givssidanláhtten. Lea sajáiduvvan kollektiiva áddejupmi maid lea lohpi dahkat, ja gean vuostá. Dávjá sáhttá olmmoš oaidnit sosiála hierarkiija čielga struktuvrraid, ja dávjá leat sii geat leat vuolimusas sosiála árvosadjeráidalasas geaidda čuohcá givssideaddji láhtten.
Når barn og unge overtar regien over hvilke normer og verdier som skal gjelde, skapes det utrygghet og uklarhet om hva som er rett og galt. Det oppstår sosiale hierarkier og usikkerhet når det gjelder de sosiale rollene og hvilken atferd som er tillat. Dette kan føre til negative handlinger, utestenging og krenkelser, som utvikler seg til mobbeatferd. Hvem som befinner seg nederst, og utenfor, den sosiale rangstigen kan variere og byttes på over tid.
Legitimerenproseassa lea vuoibmái
Eatnašat geat láhttejit givssideaddjin, dihtet ahte lea boastut givssidit. Danne lea legitimerenproseassa deaŧalaš mekanisma vai givssidanláhtten galgá dáhpáhuvvat (Støen, Fandrem og Roland 2018). Legitimeren lea strategiija mas givssideaddji bidjá givssidanláhttema siva su ala gii givssiduvvo. Givssideaddji čilge negatiiva daguidis čujuhemiin iešvuođaide, miellaguottuide dahje daguide mat leat sus gii givssiduvvo, ovdamearkan mat galget legitimeret givssideaddji iežas givssidanláhttema. Min dovddiidus lea ahte legitimerenproseassa dávjá lea vuoibmái ja jáhkihahtti, ja ahte lea álki mannat gillarii mas olmmoš «ádde» legitimerema ja váldá dasa oasi.
Legitimeren sáhttá neaktit dego:
- Kollektiiva ovttaoaivilvuohta ahte son gii givssiduvvo lea ártet ja earálágan, ja danne ánssáša gieđahallojuvvot heajubut go earát.
- Kollektiiva ovttaoaivilvuohta ahte nubbi ii gieđahallojuvvo earáláhkai, muhto lea menddo hearddoheapme ja sus váilu sosiála gelbbolašvuohta mii mis earáin lea.
- Kollektiiva ovttaoaivilvuohta ahte son gii givssiduvvo lea sivalaš muosehisvuhtii oahppanbirrasis.
Proaktiiva mekanismmat arvvosmahttojuvvojit dainna go olmmoš fuopmáša eahpesihkarvuođa ja balu sus gii givssiduvvo, ja daid nannejit máŋga iešguđet konteakstafáktora:
Hearkkes nubbi
Gii lea «hearkkes nubbi» sáhttá molsašuvvat joavkkus jovkui. Mii diehtit ahte mánáid ja nuoraid muhtin earáliiggášvuođat ja hearkivuođat dagahit ahte sis lea/sii ožžot vuolit árvodási mánáid- ja nuoraidjoavkkus, ja ahte sis lea stuorát riska geavvat gillát givssidanláhttema, loavkidemiid ja olgguštumi (Støen, Fandrem og Roland 2018). Seammás čájehit vuogádatlaš ságastallamat ohppiiguin geat leat geavvan gillát givssidanláhttema, ja ohppiiguin geat leat láhtten givssideaddjin, ahte dát hearkivuohta ii dárbbaš leat eará go ahte leat sahtedohko čujuhuvvon ja meroštallojuvvon dakkárin geas lea vuolit árvodássi sosiála árvosadjeráidalasas.
Kollektiiva antagonisma – máŋggas ovtta vuostá
Searvevuohta mii šaddá kollektiiva legitimerenproseassas lea nanus, ja duddjo garra «mii» ja «sii» dovddu (Eriksen og Lyng 2018). Dát veahkeha arvvosmahttit givssidanláhttema.
Sosiála olgguštanáŧestus
Olbmuin lea garra dárbu vásihit gullevašvuođa. Mánáid- ja nuoraidbirrasis mas lea šaddan sosiála hierarkiija, sáhttet sii geat leat vuolimusas sosiála árvosadjeráidalasas jámma šaddat gillát givssidanláhttema ja olgguštumi. Dát sáhttá dagahit dorvvuhisvuođa ja balu šaddat čuovvovažžan gii válbbáska dán heajos sajádahkii, ja arvvosmahttit searvat jovkui mii láhtte givssideaddjin.
Oahppit muitalit ahte go lotnašuvvá gii lea árvosadjeráidalasa vuolimusas ja gii geavvá gillát givssidanláhttema, de nannejuvvo sosiála olgguštanáŧestus, ja dalle lea loahpa loahpas dorvvolaččat searvat givssidanláhttemii baladettiin iežas válbbáskit olggobeallai nuppe háve. Ii oktage dovdda iežas dorvvolažžan sosiála sajádagas hárrái joavkkus, ja sidjiide lea earenoamáš dorvvuheapme geat leat sosiála árvosadjeráidalasa vuolit oasis.
Vuogádatlaš oahppiságastallamiid čoahkkáigeassu lea ahte ohppiin geain lea sosiála hearkivuohta dannego ovdal leat vásihan olgguštumi dahje leat gillán givssidanláhttema, lea earenoamáš garra ballu ahte galgá ođđasit fas dáhpáhuvvat, ja danne oassálastet givssidanláhttemii suodjalan dihtii iežaset. Sii muitalit ahte sii dihtet ja dovdet ahte lea boastut dáinna lágiin láhttet, muhto dat lea buoret go ieš válbbáskit olggobeallai. Dát sáhttá čilget manne oinnolaš vuostálasvuođat mat šaddet mánáid gaskkas geat leat árvosadjeráidalasa vuolimusas šaddet muhtin lágan riidaleapmin mat galget mearridit gii ii gártta gahččat «rukses sázu vuolábeallai».
Oahppiguoimmit publihkkan/geahččirollas
Oahppiguoimmit geat aktiivvalaččat movttiidahttet, dohkkehit, dahje leat passiivvalaččat, veahkehit arvvosmahttit eanet givssidanláhttema. Go nuppit gehččet givssideami, de nanne dat gillájeaddji loavkidanvásihusa, ja nanne seammás proaktiiva mekanismma mii buvttiha givssideddjiid givssidanláhttema.
Oahpaheaddji láhttenvuogit/rávesolbmo láhttenvuogit
Oahpaheaddji doaibmanvuogit sáhttet hehttet dahje ovddidit negatiiva láhttema. Bahámus dilis dagaha oahpaheaddji givssidanláhttemii daguidis dahje váilevaš daguidis bokte. Eanet dán birra lea tráhpá ceahki 6 vuolde, mas lea sáhka virggehasaid rollas givssidanláhttemis.
Maid váhnemat dohkkehit ja áddejit
Movt váhnenjoavku ipmirda ohppiid láhttema, givssidanláhttema ja legitimerema lea givssidanláhttema deaŧalaš arvvosmahtti dagaldat.
Min guorahallamat iešguđet skuvllain čájehit ahte váhnemat aktiivvalaččat veahkehit givssidanláhttema go dorjot mánáideaset geat legitimerejit iežaset láhttema. Bahámus dáhpáhusain veahkeha maiddái váhnenjoavku givssidanláhttema go olgguštit gillájeaddji máná váhnemiid, go šluččuhit, ja veahkehit olgguštit máná/nuora go eai bovde su sosiála oktavuođaide. Váhnemat sáhttet dainna lágiin leat mielde fuomáškeahttá doarjumin mánáid ja nuoraid givssidanláhttema. Eanet dán birra tráhpá ceahkis 5 gos lea sáhka váhnenjoavkkuin geat adopterejit ohppiid givssidanláhttema legitimerema.
Riskabealit
Oinnolaš muosehisvuohta mánnájoavkkus
Ceahkis 4 lea joavkkus mii lea báidnašuvvan eahpesihkarvuođas, riidduin, sosiála hierarkiijain, givssidanláhttemis ja kollektiiva legitimeremis. Muosehisvuohta lea dávjá oinnolaš, vaikko vel givssidanláhtten ii leat oinnolaš. Dakkár joavkkuin gávdnojit seammás okta dahje máŋga váimmusjoavkku mat vásihit nanu oktavuođa ja ustitvuođa, ja geain leat nanu sosiála sajádagat. Dát joavku mas leat hárve olbmo, govvidit áinnas sosiála birrasa dorvvolažžan ja buorren iežaset guovdu.
Geahča maiddái ceahki 2 ja 3 riskabeliid
Bargoneavvut ja doaibmabijut
- OEBD
- Buđaldanplána
- Lađastallanlatnja