Mii leat kultuvra? Movt sáhttit mii positiivvalaččat
váikkuhit kultuvrra mánáidjoavkkuin, luohkás, mánáidgárddis, skuvllas, klubbas dahje valáštallansearvvis?
FUOM! Buot bargoneavvuid ferte oaidnit oktalaččat vai oažžu ollislaš áddejumi. Buot videoovdanbuktimiid oažžu geavahit nuvttá barggus lasihit dieđu, máhtu ja áddejumi.
Mánáidgárde- ja skuvlakultuvra ja iešguđet geavadat
Mánát ja nuorat deaividit mánáidgárddiid ja skuvllaid iešguđetlágan organisašuvdnakultuvrraiguin. Deaŧalaš leat atnit diđolaš gaskavuođa dasa movt organisašuvdnakultuvra hápmašuvvá, árvvuid ja juksanmeriid vuođul mat ráđđejit iešguhtege organisašuvnnas.
Kultuvra lea juoga mii šaddá go olbmot deaivvadit jeavddalaččat, juoga maid olbmot dahket mánáidgárddiin ja skuvllain, mánáid gaskkas, bargiid ja váhnemiid gaskkas. Dakkár kultuvra sáhttá maiddái šaddat fuomáškeahttá. Mii boahtit, deaivvadit, dahkat juoidá, doaibmat ja reageret guhtet guoibmáseamet. Dáinna lágiin šaddet minstarat ja struktuvrrat min ovttastallanvuohkái. Dávjá dát vuođđuduvvá čálekeahtes njuolggadusaide dan dáfos maid mii dahkat ja maid mii eat daga. Kultuvra šaddá, vealtameahttumit, muhto dasa lea ollásit vejolaš váikkuhit. Gažaldat midjiide lea, háliiditgo mii ahte dat galgá dáhpáhuvvat soaittáhagas vai ii. Geat leat aittonassii joavkku/organisašuvnna kulturguoddit, leago dat soaittáhagas vai háliiditgo stivret dan dihtoguvlui?
Juos dus virggehassan leat 20 máná dahje nuora ja don luoittát sin mánáidgárddi stoahkanšilljui dahje skuvlašilljui (ossodahkii dahje luohkkálatnjii) almmá láideskeahttá sin buđaldemiid, de hápmašuvvá automáhtalaččat muhtin lágan kultuvra. Dalle hápmašuvvet minstarat, čálekeahtes njuolggadusat ja leahkinvuogit maid oassálastit duddjojit. Ferte jearrat leatgo dát rámat doarvái buorit váfistit ahte buohkat sáhttet loaktit ja doaibmat bures ovttas.
Ovtta mánáidgárddis dahje skuvllas sáhttet leat máŋga iešguđetlágan kultuvrra, dát sáhttet rievddadallat ossodagas ossodahkii, luohkás luohkkái, muhto guhte kultuvra dat ráđđe virggehasaid ja váhnemiid gaskkas mearkkaša maiddái ollu.
Iešguđet kultuvrraid sáhttá vávjit go olmmoš boahtá ođđa mánáidgárdái dahje skuvlii
- Bures boahtin sávaldaga lea hávski ja deaŧalaš oažžut epoasttas, muhto movt olmmoš vuostáiváldojuvvo vuosttas beaivvi ja álgoáiggi mánáidgárddis ja skuvllas, lea vel deaŧalaččat.
- Sávvetgo bargit, nuppit mánát, skuvlaoappát ja skuvlavieljat dutnje bures boahtima, váldetgo du vuostá mojunjálmmiid ja ustitlaš geahčastagain? Rávkágo giige buore beaivvi dus?
- Čájehago giige beroštumi dutnje gii leat ođas joavkkus?
Dutnje lea joavkku ođđa oassálastin lea deaŧalaš árrat diehtit mii galgá dáhpáhuvvat beaivvi mielde, dahjege vahku mielde, omd. čielggadit vuordámušaid maid oahppit galget oahppat vuosttas luohkás, duddjot áddejumi mii dus vurdojuvvo ja makkár (šielbmá)njuolggadusat gustojit joavkkus.
Juos oktage ii beroš čájehit dutnje dahje čilget dán, de leat álki dovdat ahte olmmoš lea olgogoaivásis. Juos olmmoš ii dovdda ahte son lea bures boahtin, de sáhttá sutnje šaddat váttis loaktit ja oahppat dakkár searvevuođas. Danne lea mearrideaddji mávssolaš ahte mii duddjot kultuvrra masa mii čielgasit bovdet ođđa olbmuid iehčamet ruoná searvevuhtii.
Maid mii duođai bargat – dat duddjo kultuvrra
Juos áiggut hukset buori organisašuvdnakultuvrra, de seađát atnit muhtin álkis, buriid láhtten- ja servvoštallannjuolggadusaid mat geažos áigge čuovvuluvvojit. Dat maid mii duođai dahkat lea mii duddjo kultuvrra.
Min stuorra ja smávva válljejumit mánáidgárde- ja skuvlaárgabeaivvis. Jođiheaddjit ja bargit, muhto maiddái váhnemat, fertejit duođai dahkat dan, čájehit movt mii háliidit diliid, ja čuovvulit dan. Oainnat nugo ovdalis namahuvvon, kultuvra han duddjojuvvo daid daguid bokte maid mii bargat. Ovdamearkka dihtii juos mii eat rávkka ái, dahje juos mii eat reagere go gii nu duolmmasta ráji badjel. Juos mii eat reagere, de mii leat mielde dohkkeheamen dan mii dáhpáhuvvá, ja hoigamin ráji dan dáfus mii adnojuvvo dohkálažžan.
Konkrehta guoigaleamit
Dá leat muhtin guoigaleamit dutnje gii leat virggehas dahje váhnen, movt hukset buori organisašuvdnakultuvrra, mánáidgárdekultuvrra dahje skuvlakultuvrra:
- Rávesolbmot (virggehasat, váhnemat ja ovddasteaddjit) čielggadit vuordámušaid ovttas ja sohpet movt čuoggát vuolábealde galget hálddašuvvot.
- Atnit muhtin čielga láhtten- ja servvoštallannjuolggadusaid (dahjege šielbmánjuolggadusaid?). Soahpat movt mii háliidit dili dáppe. Leatnot čielgasat - dákkárin mii háliidit dili min luhtte.
- Čuovvul dan. Čájet dan. Modellere dan. Leage buorre rollamodealla. Daga dan mii dárbbašuvvo vai šaddá nu.
- Čuovvul dan. Juos čiđista, čuovvul dan. Bija rájiid. Čájet ahte dáinna lágiin mii háliidit dili dáppe.
Smiehttan:
- Válddat kultuvrra iežat mánáidjoavkkus/luohkás
- Geat guddet dan kultuvrra man don háliidat olahit?
- Makkár eallinnjuolggadusat gustojit du mánáidjoavkkus/luohkás (sihke mánáid, ohppiid, virggehasaid ja váhnemiid gaskkas)?
- Maid don dagat/dii dahkabehtet go gii nu rasttida dohkálašvuođa ráji?
- Leago oktiivástádus gaskal mánáidgárde- ja skuvlakultuvrra ja dan man don virggehassan hukset iežat mánáidjoavkkus/luohkás?
- Movt ovddaldastibehtet ođđa mánáid, ohppiid, váhnemiid ja virggehasaid du mánáidgárddis, du skuvllas?