Omnitrappa forklarer et fellesskap i negativ utvikling

Ceahkki 1 govasta optimála mánáidbirrasa, mii lea dorvvolaš, buorre ja searvadahtti. Go mánáidbiras gárggiida negatiiva guvlui, de goargŋu olmmoš cehkiid mielde tráhpá bajás, ja ceahkit válddahit movt kultuvra nuppástuvvá eahpesávahahtti guvlui, ceahkis ceahkkái.

FUOM! Buot bargoneavvuid ferte oaidnit oktalaččat vai oažžu ollislaš áddejumi. Buot videoovdanbuktimiid oažžu geavahit nuvttá barggus lasihit dieđu, máhtu ja áddejumi.

Omnitráhpá ceahkit:

Ceahkki 1: Dorvvolaš, buorre ja searvadahtti oahppanbiras

Ceahkki 1 mihtilmasvuohta lea ahte olbmuin geat gullet jovkui, leat oadjebas ja buorit gaskavuođat. Buorit struktuvrrat ja rutiinnat maid buohkat čuovvulit, positiiva buđaldeamit maidda buohkat servet, ja rávesolbmot geat láidestit joavkku čielgasit, fuolalaččat ja liggosit. Buohkain lea positiiva ja oadjebas sadji searvevuođas

Eanet Ceahki 1 hárrái

Ceahkki 2: Norbmasirdi sojut

Ceahkki 2 čujuha dasa movt mánát ja nuorat iskkadit rájiid, geahččalit ja meddet ja hástalit min rávesolbmuid. Dát sodju čájeha mánáid ja nuoraid geat leat stuorrumin ja ahtanuššamin - dat lea sin vuohki oahpásmuvvat máŋggadáfot máilbmái. Ceahkis 2 dárbbašit mánát ja nuorat čielga rávesolbmuid geat oassálastet smiehttamii ja bagadallamii.

Eanet Ceahki 2 hárrái

Ceahki 3: Norbmarihkku láhttema normaliseren

Ceahkis 3 lea norbmarihkku láhtten šaddan dábálažžan eambbosiidda joavkkus. Dan sáhttá dovdat mánáin ja nuorain geat eai ollásit čuovo struktuvrraid ja rutiinnaid nugo vurdojuvvojit dahkat, ja geat dadjet dahje barget dakkáriid mat eai leat lobálaččat. Mánát ja nuorat sáhttet dovddahit ahte rávesolbmot eai ádde sin máilmmi.

Eanet Ceahki 3 hárrái

Ceahkki 4: Givssidanláhtten ja kollektiiva legitimeren

Ceahkis 4 lea okta dahje eambbosat suojeaheamet givssideapmái. Givssideapmi čuozaha eađkilolbmuide, ja dat lea láhtten mii rihkku dan maid nuppi olbmo lea lohpi dahkat nuppi olbmui. Olmmoš ráhkada čilgehusaid dasa, manne son suovvá iežas dahkat dan, vaikko diehtáge ahte dat ii leat rievtti mielde lobálaš. Olmmoš legitimere láhttema.

Eanet Ceahki 4 hárrái

Ceahkki 5: Váhnemat adopterejit legitimerema

Váhnemat gullet ja vásihit muitalusaid nuppiid mánáid ja nuoraid birra geat eai doaimma nu bures go nuppit, dahje geain váilot sosiála gálggat dahje gelbbolašvuohta. Váhnemat áddejit go mánát duššástuvvet hástalusaid geažil mat sis leat go deaivvadit dáiguin.

Eanet Ceahki 5 hárrái

Ceahkki 6: Virggehasat adopterejit legitimerema

Virggehasat oidnet ja vásihit mánáid ja nuoraid geat eai doaimma nugo nuppit, geain váilot sosiála gálggat, gealbu dahje geain leat eará hástaleaddji mihtilmasvuođat. Olmmoš ádde go mánát duššástuvvet hástalusaid geažil mat sis leat singuin. Olmmoš oaidná ja vásiha bohtosa givssidanláhttemis, muhto ii fuomáš oaidnemeahttun sosiála mekanismmaid mat sordet máná dahje nuora gii givssiduvvo.

Eanet Ceahki 6 hárrái

Ceahkki 7: Ođđa norbmasirdi sodju

Son gii givssiduvvo lea sordojuvvon sosiálalaččat, ja lea dál ollásit sorjavaš rávesolbmuin geat oidnet ja áddejit movt givssideaddjiláhtten ja legitimeren váikkuha iešnanosmahttin ja iešollašuhttin. Juos proseassa bálle joatkit, de sáhttet rájit mat sirdojuvvojedje ceahkis 2, sirdjuvvot ođđasis, ja mii leat negatiivalaččat nanosmahtti spirálas.

Eanet Ceahki 6 hárrái

Omnitráhpá vuolggasadji leat sosiála struktuvrrat ja kultuvrralaš rámat

Kultuvra

Kultuvra lea juoga mii šaddá olbmuid gaskkas geat jeavddalaččat gávnnadit áiggi vuollai (Bahn, 2013). Kultuvra šaddá dieđekeahttá, eatge mii vihkkehala ahte dat dáhpáhuvvá, dat dušše dáhpáhuvvá. Mii gávnnadit ja dahkat, reageret guhtet guimmiideamet daguide, ja de šaddet minstarat ja struktuvrrat min ovttasdoaibmanvuohkái. Dáin minstariin ja struktuvrrain leat oktasaš norpmaid, árvvuid ja duođalašvuođaipmárdusaid čoahkki (Bahn, 2013). Dát váikkuhit buohkaid ovttasdoaibmamii ja miellaguottuide geat gullet jovkui.

Kultuvra dahká rámaid juohke diŋgii mii dáhpáhuvvá joavkkus. Go bohciida norbmarihkku láhtten, givssidanláhtten ja eahpesávahahtti láhttensodju, de lea dáhpáhuvvan juoidá joavkku kultuvrrain.

Norpmat

Norpmat leat čálikeahtes njuolggadusat daguide. Norpmat láidestit movt mii vurdojuvvot loaidat ja dahkat dihto dilálašvuođain. Dat láidestit movt mii vurdojuvvot reageret dáhpáhusaide dahje daguide, ja maid leat lohpi ja maid ii leat lohpi dahkat. Norpmat váikkuhit buot mii dáhpáhuvvá joavkkus. Go ovdamearkka dihtii bohciida eahpesávahahtti giellageavahansodju, mas leat sahtedohko cuoigumat ja negatiiva mearkkašeamit, de lea juoga geavvan norpmaiguin mii suovvá ná láhttet.

Juos joavkkus leat gárgedan soju bostalit nuppiid, de leat norpmat mat dahket ahte mii eat reagere dasa, muhto diktit bostalit.

Sosiála rollat

Sosiála rollat leat kategoriijat maid mii geavahit áddet guhtet guimmiideamet. Mii juogadit ja vuostáiváldit sosiála rollaid. Dávjá leat sosiála rollat viidát, ja addet midjiide stuorra saji leat ieš iehčamet. Mii sáhttit geahččalit, meaddit ja leat ieš iehčamet. Eará háviid leat sosiála rollat gáržžibut. Mii áddet guhtet guimmiideamet gáržžes kategoriijain. Ovdamearkka dihtii «biliduvvon čivggat», «luoilá» dahje «suhtadahkes čivga». Mii kategoriseret muhtimiid «dakkárin» dahje «duokkárin».

Sosiála rollat váikkuhit vuogi movt mii áddet guhtet guimmiideamet. Dat váikkuhit vuogi movt mii dulkot guhtet guimmiideamet ja ovddaldastit guhtet guimmiideamet. Dat váikkuhit daidda maid mii vuordit guhtet guimmiineamet. Muhtimin sáhttet dát dulkojumit ja vuordámušat váikkuhit nu garrasit, ahte gártet stuorábun go dat mii duođai dáhpáhuvvá. Jurddaš su gii álo oažžu siva go juoga manná boastut, vel dallege go son ii leat oppa dasge. Jurddaš mánáid geat máinnašuvvojit «mánáidgárddi bahánihkkánin», ja movt dat váikkuha ovttasdoaibmamii ja máná áddemii. Jurddaš movt dáid mánáid govvideamit ja muitalusat sin birra uhcidit vejolašvuođaid ja váikkuhit iešsnanosmahttin, dannego mii eat vuordde maidege eará.

Ipmárdusat

Duođalašvuođaipmárdusat leat vuogit movt mii áddet ja dulkot máilmmi iehčamet birra. Movt mii áddet máilmmi iehčamet birra. Duođalašvuođaipmárdusat sisdollet ráhkadusaid ja doahpagiid mat čilgejit máilmmi min birra. Omd. mii adnojuvvo dábálažžan ja mii lea sosiálalaččat dohkkehuvvon.

Ipmárdusat mii lea riekta ja boastut leat maiddái oassi kultuvrras mii šaddá olbmuid gaskkas geat gávnnadit jeavddalaččat áiggi vuollai. Ipmárdusat mii lea čáppis ja mii ii leat, mii lea deaŧalaš ja mii ii leat ja makkár árvvuid mii guoddit, leat maiddái oassi kulturhápmašuvvamis mii dáhpáhuvvá olbmuid gaskavuođas.

Dát ipmárdusat váikkuhit maiddái buot daidda mat dáhpáhuvvet joavkkus. Dat váikkuha min norpmaide, miellaguottuide ja válljejumiide. Dat váikkuha daidda maid mii suovvat ja maid eat suova, ja min vuođaštusaide daidda.

Kultuvrralaš mekanismmat

Go šaddá givssidanláhtten joavkkus, de lea geavvan juoga norpmaiguin, sosiála rollaiguin ja vugiiguin movt mii ipmirdit guhtet guimmiideamet ja daid mat birastahttet min. Dát leat kultuvrralaš mekanismmat geavvamin, oassin joavkodynamihkas (Eriksen, 2018).

Mii leat váttis kultuvrrain, lea ahte dat leat eanaš dieđekeahtes ráhkadus mii sisdoallá máŋggaid oaidnemeahttun sosiála mekanismmaid. Kultuvra váikkuha juohke diŋgii mii dáhpáhuvvá joavkkus, almmá min oainnekeahttá (Bahn, 2013). Mii oaidnit dušše čuvvumušaid dahje bohtosa. Go galgat čujuhit kultuvrralaš struktuvrraide dahje minstariidda, de fertet dulkot ovttasdoaibmama ja dáhpáhusaid.

Fertet áddet vai máhtát eastadit

Namma Omnimodealla čujuha dán mohkkás sosiála vuogádahkii mii dahká rámaid mánáid ja nuoraid joavkku birra. Omnimodealla galgá veahkehit min oaidnit, áddet ja bargat dáinna vuogádagain. Dat galgá veahkehit áddet movt bajásšaddanbiras doaibmá ja mii dáhpáhuvvá go eahpesávahahtti láhttensojut šaddet. Omnitráhppá geahččala čilget mii dáhpáhuvvá go biras gárggiida eahpesávahahtti guvlui.

Go mii áddet movt sosiála struktuvrrat ja kultuvrralaš rámat váikkuhit ovttaskas olbmo láhttemii, áddejupmái ja miellaguottuide, de mii áhppádit ovddidit dorvvolaš, buriid ja dearvvašvuođaovddideaddji mánáidgárde-, skuvla- ja bajásšaddanbirrasiid. Dalle mii áhppádit eastadit, beitohit, bissehit ja čuovvulit givssideami ja eará loavkidemiid. Go mi áddet movt kultuvra doaibmá, ja movt dat váikkuha joavkku láhttemii ja ovttasdoaibmamii, de áddet maiddái álkibut movt mii sáhttit čogádit hástaleaddji láhttema ja givssideami.