OEBD sáhttá geavahuvvot gávdnat, plánet, čađahit ja kvaliteahttasihkkarastit konkrehta daguid/buđaldemiid mat dárbbašuvvojit ráhkadan dihtii mánáidgárde-, skuvla- ja bajásšaddanbirrasa mii duddjo dearvvašvuođa, loaktima, duhkoraddama ja searvadahattima.
OEBD galgá veahkehit dahkat lágaid, njuolggadusaid ja buriid politihkalaš áigumušaid geavatlaš ja konkrehta dahkun.
Modealla galgá dahkat álkibun rávesolbmuide geat leat iešguđet rollain bargat mearrediđolaččat ovddidit dorvvolaš ja buriid searvevuođaid, eastadit ja bissehit givssideami ja loavkidemiid, ja doarjut hearkkes dahje suojehis mánáid. Dát bargu ii galgga boahtit eará buđaldemiid lassin, báldii dahje sadjái.
OEBD galgá leat oassi juohke diŋggas maid mii bargat, čađat.·Ahte rávesolbmuin lea oktasaš áddejupmi, oktasaš strategiija ja go barget ovttas joavkun, earenoamážit vai lihkostuvvet barggus iešguđege mánnájoavkkuin.
Viežžan: Viečča OEBD modealla plánenárkkaid
OEBD modealla ceahkis ceahkkái:
Ovddidit – movt ovddidit dearvvašvuođa, oahppama, duhkoraddama, loaktima ja searvadahttima?
Ovddidit mearkkaša álggahit juoidá, oažžut juoga dáhpáhuvvat dahjege veahkehit juoga dáhpáhuvvat. Dat mearkkaša váldit badjelasas aktiiva rolla barggus láhčit dilálašvuođaid ja ráhkadit dorvvolaš ja buorre searvevuođa.
Muhto Mii lea aittonassii maid rávesolbmot sáhttet dahkat ovddidan dihtii dorvvolaš ja buorre searvevuođa masa buohkat besset oassálastit ja vásihit gullat?
- Gávdnat buđaldeami masa buohkat joavkkus sáhttet oassálastit.
- Vai dát ollašuvvá, de lea jierpmálaš ahte dii rávesolbmot ságastallabehtet guhtet guimmiideatteguin ja juogadehpet dovddiidusaid. Makkár lágan buđaldeamit leat ovdal doaibman? Maidda máná liikojit?
- Fátmmastehket mánáid kártet mat leat somás oktasašbuđaldeamit?
- Rávesolmmožin don fertet vásedin beroštit ahte buđaldeapmi heive sidjiide geat leat earenoamáš hearkkit.
Dál lehpet šiehttan buđaldeami hárrái maid jurddašehpet buorrin ovddidit searvevuođa ja gullevašvuođa. Čuovvovaš lávki lea árvvoštallat maid dárbbašehpet eastadit ja movt galgabehtet dan dahkat.
Eastadit – movt eastadit dearvvašvuođa, oahppama, duhkoraddama, loaktima ja searvadahttima dihtii?
Eastadit mearkkaša aktivvalaččat dahkat juoidá hehtten dihtii juoga dáhpáhuvvamis. Dat mearkkaša maiddái aktiivvalaččat ja vuogádatlaččat ohcalit dieđu ja máhtu das mii dáhpáhuvvá mánnájoavkkus, ja dasto ráhkadit ja čađahit doaibmabijuid uhcidan dihtii vára ahte mánát givssiduvvojit, loavkiduvvojit ja šaddet olggobeallai.
Muhto Maid rávesolbmot aittonassii galget dahkat eastadan dihtii givssideami, loavkidemiid ja olggobeallásašvuođa buđaldeamis mii lea válljejuvvon?
- Ráhkadehket oppalašgeahčaldaga makkár eahpesávahtti dáhpáhusat sáhttet šaddat válljejuvvon buđaldeamis.
- Isket eará rávesolbmuigun leatgo sis jurdagat vejolaš hástalusaid hárrái, vai oažžubehtet nu buorre oppalašgeahčaldaga go vejolaš.
- Hubmet mánáiguin mii dal sáhttá šaddat váttisin go galget ovttasbargat dán buđaldeamis.
- Bohtet ovttaide 2-3 álkes muitinnjuolggadusaid hárrái mánáide dán buđaldeamis.
- Ožžot mánáid mielde dadjat juoidá movt olmmoš galgá meannudit nuppiiguin ja maid olmmoš galgá dahkat bures ovttasbargan dihtii.
- Ráhkadehket muhtin muitinnjuolggadusaid rávesolbmuide maid sii galget dahkat juos soapmásat eai čuovo muitinnjuolggadusaid.
- Jerret mánáin ráđi maid sii jurddašit olmmoš galgá dahkat juos soapmásat eai čuovo muitinnjuolggadusaid.
- Veahkehehket organiseret buđaldemiid bures ja čielgasit. Juhket mánáid joavkkuide, šihttet makkár bargobihtát guđiinge leat, makkár sajis guhtege joavku galgá leat ja ollu eanet.
- Dieđihehket bures ja váfistehket nu bures go vejolaš ahte buohkat dihtet ja dovdet buđaldeami rámaid.
- Lehket vásedin várvešat heiveheami dáfos earenoamáš suojehis mánáide go jurddašehpet eastadeami ja vuorddehahttivuođa.
Jierpmálaš dahkat: Hubmet mánáiguin dáid njuolggadusaid hárrái álggedettiin juo. Dieđihehket eará rávesolbmuide seamma rámaid hárrái.
Bissehit – Movt aktiivvalaččat gieđahallat nollatoleránssa?
Buot bargguin mánáiguin ja nuoraiguin lea deaŧalaš atnit čielga miellaguottu nolatoleránsii. Barggus OEBD:in eaktuduvvo dál ahte dii lehpet čađahan čuoggáid Ovddidit ja Eastadit nu ahte lehpet ásahan rámaid dasa mii lea dohkálaš ja mii ii leat dohkálaš dán buđaldeamis. Dát Rámat galget leat vuođus vai bissu čuožžut dorvvolaččat rávesolbmorollas go ferte bissehit eahpesávahahtti láhttema.
Voksne kan gripe inn på ulike måter for å håndtere nulltoleranse. Under følger noen eksempler på hvordan en kan korrigere negativ adferd, gi påminnelser når det trengs og hvordan en kan bekrefte at en har sett at barnet har tatt gode valg.
- Divvun – geahččal áddet ja dovddas dan mii dáhpáhuvai ja ahte don leat oaidnán dan. Daja juoidá dagu birra ja cealkke čielgasit ahte negatiiva láhtten ferte bissánit ja ahte don áiggut veahkehit máná vai nagada čuovvut njuolggadusaid ovddos guvlui.
- Muittuhus – juos oainnát geaidge muosehuddagoahtimin dahje dolkkástuvvamin, muittut áinnas njuolggadusain ja maid vuorddát sin bargat. Soaitá mánná dárbbašit oanehis bissánanbottu.
- Duođašteapmi – Lea álo jierpmálaš áicat buriid válljejumiid maid mánát dahket. Dohkket go mánná dahká dan maid don háliidat, daja juoidá konkrehtalaččat dan hárrái maid oainnát ja rámit máná.
DOARJUT – Movt doarjut ja veahkehit hearkkes mánáid?
Go mánát rahčet gávdnat positiiva saji searvevuođas dahje rahčet áhppádit sosiálalaččat ovttasdoaibmat, de lea min bargu addit sidjiide dan doarjaga maid dárbbašit vai nagadit. Rávesolbmot fertejit guoddit ovddasvástádusa dán doarjaga addimis árra árjan. OEBD-modealla ii leat dan dihtii dievaslaš almmá dán njealját čuoggá haga mas lea sáhka “doarjagis”. Dás galgabehtet nu guhkás go vejolaš geahččalit plánet doarjaga ovdal buđaldeami.
Dán čuoggás lea sáhka mánáin geat vásihit olggobeallásašvuođa. Mánát geain lea vuollegis sosiála árvodássi dahje geat vásihit dorvvuhis saji joavkkus. Mánát geat vásihit givssideami ja loavkidemiid. Mánát geaidda leat juhkkojuvvon negatiiva rollat. Mánát geat eai nákce ovttasdoaibmat eará mánáiguin. Mánát geain lea riska vásihit negatiiva gaskavuođaid eará mánáide dahje rávesolbmuide. Namalassii mánát geat iešguđege muddui leat hearkkit vásihit gullevašvuođa ja mearkkašumi searvevuođas.
Barggus OEBD maŋimuš osiin eaktuduvvo dál ahte dii lehpet čađahan čuoggáid ovddidit, eastadit jabissehit. Ahte dii lehpet ásahan dorvvolaš ja buriid rámaid dasa mii lea dohkálaš ja mii ii leat dohkálaš guoskevaš buđaldeamis. Dát Rámat dahket vuđđosa vai bures sáhttibehtet plánet earenoamážit sidjiide geat dárbbašit veaháš liige čuovvuleami ja heiveheami vai lihkostuvvet buđaldeamis:
- Árvvoštallet oppalašgeahčaldaga mii dis leat mánáid hárrái geain lea earenoamáš hearkivuohta dán vásedin buđaldeami dáfos.
- Dárbbašago mánná gullat earenoamáš jovkui, leatgo geatge earenoamáš mánát geaid leat jierpmálaš bidjat searválaga dán máná jovkui? Lea maiddái jierpmálaš jurddašit leatgo geat nu geat seađášedje leat mielde máná joavkkus aiddo dán buđaldeamis.
- Dárbbašuvvojitgo liige dieđut buđaldeami hárrái mánnái ja váhnemiidda?
- Dárbbašehpetgo liige biergasiid atnit gearggusin dán mánnái?
- Trenger barnet ekstra påminnelse rett før og underveis i aktiviteten?
- Leago deaŧalaš ahte muhtin earenoamáš rávesolbmot oassálastet ovttas mánáin buđaldeapmái?
Čoahkkáigeassu ja plánenveahkki
Joatkevaš barggus ovddidit dorvvolaš ja buorre searvevuođa, eastadit givssideami ja loavkidemiid ja gieđahallat nollatoleránssa,
lea vásedin deaŧalaš atnit earenoamáš suojehis mánáid jurdagiin. Dát dan dihtii vai don rávesolmmožin sáhtát veahkehit sin positiiva ja buriid buđaldemiide.
OEBD sáhttá lea buorre bargoneavvu gávdnat, plánet, čađahit ja kvaliteahttasihkkarastit konkrehta daguid/buđaldemiid
mat dárbbašuvvojit ráhkadan dihtii mánáidgárde-, skuvla- ja bajásšaddanbirrasa mii lea veahkkin duddjomin dearvvašvuođa, loaktima, duhkoraddama ja searvadahttima.
FUOM! Buot bargoneavvuid ferte oaidnit oktalaččat vai oažžu ollislaš áddejumi. Buot videoovdanbuktimiid oažžu geavahit nuvttá barggus lasihit dieđu, máhtu ja áddejumi.