Dovdomearkkat
Olles mánáidgárde- ja skuvlamannolaga čađa gávnnadit mánáid ja nuoraid joavkkut geat leat šaddamin ja ahtanuššamin. Lunddolaš oassi bajásšaddamis lea duollet dálle iskkadit ja hástalit ásahuvvon rájiid, norpmaid ja njuolggadusaid.
Lea dearvvašlaš go nuorat iskkadit, gažadit ja vávjet sajáiduvvan duođalašvuođaipmárdusaid ja kultuvrralaš rájiid. Dat lea dárbbašlaš sosialiseren- ja oahppahábmenproseassain, mat dahket ahte bajásšaddi buolvadat sáhttá guoddit ovddasvástádusa servodagas ja gárgedit dan viidáseappot.
Molssaeaktu lea ahte nuorat árvvoštalakeahttá jáhkášedje diehttelassan visot mii sidjiide muitaluvvo ja maid sin bajásgeassit rávvejit áidna duohtan ja riektan, almmá jearakeahttá ja stuimmáskeahttá.
Go mánát ja nuorat hástalit vieruiduvvan rájiid ja norpmaid, de dáhpáhuvvet máŋga:
- Mánát ja nuorat gáibidit beassat mielde ásahit gos ja movt njuolggadusat ja norpmat galget gustot.
- Rahppojuvvo vejolašvuohta smiehttat gustojeaddji njuolggadusaid ja norpmaid birra.
- Rahppojuvvo vejolašvuohta smiehttat gierdilvuođa birra ja jurddašit dásseárvosašvuođa ja ovttaárvosašvuođa birra, ja oktavuođa ja searvadahttima birra máŋggabealat searvevuođas mas norpmat doibmet birzzeheaddjin.
- Mánát ja nuorat oassálastet servodatgárgedeapmái, mas mii searválaga meroštallat gokko rájit mannet.
Áigodagaid goas mánát ja nuorat hástalit norpmaid ja rájiid, joavku báidnašuvvá ráfehisvuođain ja riidduin. Olmmoš vásiha ahte rájit ja njuolggadusat vanahuvvojit, dávjá bohciidit riiddut ja ollu dáhpáhuvvá oahppanbirrasis.
Leahkit ceahkis 2 lea sihke vurdojuvvon ja normála
Go mánát ja nuorat hástalit rájiid ja gažadit, de leat oahppašuvvamin máilbmái. Sii vigget dovdát dan máilmmi man sisa sii galget šaddat. Sii ohppet gokko rájit mannet, gaskavuođaid birra, sin iežaset saji ja earáid saji birra máilmmis, ja movt máilbmi mii birastahttá sin doaibmá ja makkár dat lea.
Rávesolbmuid bargu lea bagadallat, oahpistit, bidjat rájiid ja veahkehit dán oahppašuvvanproseassas. Rávesolbmot oassálastet ja celket:
- «Dákkár dilálašvuođain lávet mii dahkat ná ja ná …». (Dákkár dilálašvuođat sáhttet leat váddásat. Dalle sáhttá leat jierpmálaš dahkat ná ja ná. Mii du mielas livččii jierpmálaš?
- «Go dákkár dáhpáhuvvá, de lávet mii jurdilit ná…». Maid don jurdilat go dát dáhpáhuvvá? Movt sáhtášeimmet čoavdit dan?
- «Heaitte eret, diekkáriid mii eat daga!».
- «Dát dáhpáhuvai gusto. Movt son dalle reagerii? Mii du mielas livččii jierpmálaš nuppe háve?».
Rávesolbmot leat das bagadallamin, doarjumin ja rájiid bidjamin. Bagadallan lea ovttasbargu mánáidgárddi, skuvlla, váhnemiid, ovddasteddjiid ja eará deaŧalaš rávesolbmuid gaskkas bajásšaddanbirrasis.
Go mánáin ja nuorain váilot dorvvolaš ja saddjás rámat ja čielga ja bagadalli rávesolbmot, de lea bahá geavvat nu ahte dat mii álggos leai rájiid iskkadeapmi, šaddá rájiid sirdimin. Dat gárggiida norbmarihkku láhttema normaliseremin.
Go rávesolbmot bagadallet, dorjot ja bidjet rájiid mánáide ja nuoraide geat iskkadit rájiid, de čalmmustahttet sii mii lea dohkálaš ja mii ii leat. Rávesolbmot čalmmustahttet rájiid gustojeaddji norpmaid várás. Norpmat leat čálikeahtes njuolggadusat. Njuolggadusat eai doaimma juos olmmoš ii čalmmustahte gokko rádji manná. Nu lea maiddái norpmaid dáfos, danne lea deaŧalaš ahte rávesolbmot oassálastet, bagadallet, bidjet rájiid ja láidestit.
Válddálaš rávesolmmoš, gii doaimmaha buorre ja fuolalaš bearráigeahču ja bagadallama, lea deaŧalaččamus dahkki hehttet norbmasirdi sojuid gárggiideames norbmarihkku láhttema normaliseremin, mii doalvu min tráhpá ceahkkái 3.
Riskabealit
Sáhttet leat máŋga siva manne oahppanbiras lávke ceahkis 2 ceahkkái 3.
- Rávesolbmot eai deavdde bagadallirolla dannego eai ádde ahte sii livčče galgan dan dahkat.
- Rávesolbmuid mielas ii leat nu deaŧalaš bidjat rájiid. «Mánát ja nuorat fertejit beassat leat mánát ja nuorat.»
- Rávesolbmuin leat iešguđet gierdilvuođarájit ja sii čalmustahttet rájiid iešguđetláhkai.
- Rávesolbmot eai bargga oktasaš áddejumiin ja oktasaš geavadiin.
- Rávesolbmot eai leat das, skuvlabusses, sosiála mediain dahjege maŋŋilgaskabeaiáigge.
- Rávesolbmuin lea soddjilis dahjege garra láidestanvuohki.
- Rávesolbmot vásihit ahte eai juovsso.
- Rávesolbmot eai láides joavkku.
- Rávesolbmuid ja mánáid/nuoraid gaskkas eai leat dorvvolaš ja buorit gaskavuođat.
- Rávesolbmuin lea negatiiva oaidnu šaddi ja ahtanušši mánáid hárrái.
- Alla buohcuvuođajávkan ja sadjásaččaid ollu geavaheapmi duddjo stáđismeahttunvuođa ja eahpediehttevašvuođa.
- Go mánáidgárddi bissovaš virggehasat dahje skuvlla gulahallanoahpaheaddjit dávjá lonuhuvvojit, de dagaha dat stáđismeahttunvuođa ja eahpediehttevašvuođa.
- Uhccán veahkkeváriid vásiheapmi.
- Rávesolbmot leat soabatmeahttumat ja barget heittogit ovttas.
- Searvevuohta ii leat dorvvolaš ja buorre, iige deavdde mánáid ja nuoraid vuđolaš dárbbuid.
Gávdnojit ollu sivat ja riskabealit. Boađus lea ahte mii lávke badjelii tráhpás.
Bargoneavvut ja doaibmabijut
- Čielga hovden ja ovddasvástádusjuohku
- Váfistit stáđismeahttunvuođa oahppanbirrasa rámaid, struktuvrra ja virggehasaid dáfos
- Sikre barns, unges og foreldres medvirkning
- Nollatoleránsa geavadis
- OEBD
- Elmo hárjehallanjuvla
- Lađastallanlatnja
- Omnitráhppá